"Tulihänd kartis ainult naisterahva paljast perset, siis lõppes tal kohe võim ära, kui seda nägi. See oli vist Mardus (Kõpus), naine läks lauta lehmi lüpsma ja oli sääl natuke hooletu kükitamise ajal ja ükskord järsku kukkus tsetvert otre tümates maha, noh tulihänd juhtus parajaste tulema." (Kirjandusmuuseumi kohapärimuse arhiiv: Jüri Martinson, Osju talu, 1926)
Mardu talu hoidmiseks on kokakunstist ja metsatöödest saanud üks vahend, et elu kestaks edasi Mardul kui ümbritsevas maailmas. Inimene on loodud teda hoidva maailma mõõdu järgi. Meile meeldiks hästi, kui see oleks nii ka tulevikus.
Mardu talu katastriplaan aastast 1928
