Oma koduses maanurgas looduse ja bürokraatidega piike murdes kipub eestlastel sügise saabudes madala halli taeva all selg küüru vajuma. Pilk hägustub ning seljaaju sügavikest tõuseb hirm peatselt saabuva külma ja kaamose ees. Sestap on selge mõistuse säilitamiseks tarviline ajuti väike paus võtta ja astuda silmapiiri ja mõttetegevust varjutavate udulaamade taha. Nii sai tänavu novembrist kuni jõulu künniseni tehtud üks õpetliku sisuga töine jalutuskäik Tema Majesteedi aedades mööda lõputuid hekkidest ja põõsastaradest palistatud lapilist maastikku.
Tõsi – jalutuskäikude vahepeal hakkas siinkirjutajale kätte ka kirvevars ja õllekruus ning muuseas sai kogu võõrsilviibimist orkestreerinud Nigel Adamsi nöökimise saatel ka lammaste järele joostud ... Kuid ärgem laskem end eksitada – sellest kõigest kunagi hiljem. 
Loe lisaks

Uhke ja vahest natuke kõhedus tekitav on suurkiskjate vägagi adutav kohalolu  ning pole märgata, et Mardul hoogustuv taastamis- ja inimtegevus neid liiast oleks häirinud. Kogu 2008 a. suvelõpu ja sügise, oli õhtuti majaümbruse metsatukkadest ja Halliste luhalt kosta huntide ulgumist. Üks pesakond, mis kuskil Mardu taga Öördi raba servas üles kasvas, jäi toona siia pidama kuni novembri teise pooleni ja andis endast märku õhtuste klähvimiste ja ulgumistega. Ka hilisematel aastatel on hunte maja tagant läbi lipsanud kogu aasta vältel, sest Öördi raba lääneserv ja Kõpu-Jõesuu maantee on laias laastus kahe karja reviiripiir. Ka mesikäppa ja ilveseid on aegajalt meite kandis näha, kuid ei pooltki nii sageli, kui metsatöllu.

Loe lisaks

Naabritega on Mardul häst, ent võttis omajagu aega, et nende kohaloluga lõplikult harjuda. Enamuse naabritest ja võiks öelda et isegi majakaaslastest moodustasid esimestel aastatel erinevad pisikiskjad ja närilised.  Vahelagedel madistasid nirgid, ning vundamendiaugust sattus aegajalt kööki tuhkr kui rukkirääk. 2008 a. suvine Tartu Ülikooli selgroogsete praktika näitas, et Mardul sagedamini esinevaks näriliseliigiks on leethiir. Suurematest elukatest võiks mainida esmati metssiga, metskitse, ja põtru. Kuna maja ümbritseb valdavalt pool-looduslikud rohumaad, Mardu oja luhad ja võsastunud talupõllud, siis on seal piisavalt varjevõimalusi ja söögipoolist ka kõigile teistele siitkandi sulelistele ja neljajalgsetele. Aga kus suuri sõralisi, seal leidub alati ka neile jahti pidavaid kahe, kui neljajalgseid tegelasi. 

Loe lisaks