Oma koduses maanurgas looduse ja bürokraatidega piike murdes kipub eestlastel sügise saabudes madala halli taeva all selg küüru vajuma. Pilk hägustub ning seljaaju sügavikest tõuseb hirm peatselt saabuva külma ja kaamose ees. Sestap on selge mõistuse säilitamiseks tarviline ajuti väike paus võtta ja astuda silmapiiri ja mõttetegevust varjutavate udulaamade taha. Nii sai tänavu novembrist kuni jõulu künniseni tehtud üks õpetliku sisuga töine jalutuskäik Tema Majesteedi aedades mööda lõputuid hekkidest ja põõsastaradest palistatud lapilist maastikku.
Tõsi – jalutuskäikude vahepeal hakkas siinkirjutajale kätte ka kirvevars ja õllekruus ning muuseas sai kogu võõrsilviibimist orkestreerinud Nigel Adamsi nöökimise saatel ka lammaste järele joostud ... Kuid ärgem laskem end eksitada – sellest kõigest kunagi hiljem. 
Loe lisaks

Uhke ja vahest natuke kõhedus tekitav on suurkiskjate vägagi adutav kohalolu  ning pole märgata, et Mardul hoogustuv taastamis- ja inimtegevus neid liiast oleks häirinud. Kogu 2008 a. suvelõpu ja sügise, oli õhtuti majaümbruse metsatukkadest ja Halliste luhalt kosta huntide ulgumist. Üks pesakond, mis kuskil Mardu taga Öördi raba servas üles kasvas, jäi toona siia pidama kuni novembri teise pooleni ja andis endast märku õhtuste klähvimiste ja ulgumistega. Ka hilisematel aastatel on hunte maja tagant läbi lipsanud kogu aasta vältel, sest Öördi raba lääneserv ja Kõpu-Jõesuu maantee on laias laastus kahe karja reviiripiir. Ka mesikäppa ja ilveseid on aegajalt meite kandis näha, kuid ei pooltki nii sageli, kui metsatöllu.

Loe lisaks

Novembris 2014 avaldas RMK oma uue arengukava, kus sisaldus plaan tõsta poolteist korda metsamajandamisest saadavaid kasumeid läbi majandamise tõhustamise ja maareformiga RMK kätte vormistatud aladega. Laiemale avalikkusele sai see plaan teatavaks intervjuust Aigar Kallasega EPLi ärilisas 2014. aasta novembris.

Metsa majandamine ja metsaökosüsteemid on kompleksne ja mitmetahuline teema millesse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Enamasti seda ka ei tehta. Sõltumata kõneleja taustast ja maailmavaatest. Samuti on metsaga seotud paljud huvigrupid, suure hulga inimeste ning teiste liikide heakäekäik. Mets on samavõrra tuluallikas inimestele kui ka isetoimiv ökosüsteem. Kodu erinevatele liikidele, kelle olemasolust ega mõjust ja rollist looduse terviklikus tasakaalus reakodanik palju ei tea. Ei tea tihti ka teadlased.

Loe lisaks

Naabritega on Mardul häst, ent võttis omajagu aega, et nende kohaloluga lõplikult harjuda. Enamuse naabritest ja võiks öelda et isegi majakaaslastest moodustasid esimestel aastatel erinevad pisikiskjad ja närilised.  Vahelagedel madistasid nirgid, ning vundamendiaugust sattus aegajalt kööki tuhkr kui rukkirääk. 2008 a. suvine Tartu Ülikooli selgroogsete praktika näitas, et Mardul sagedamini esinevaks näriliseliigiks on leethiir. Suurematest elukatest võiks mainida esmati metssiga, metskitse, ja põtru. Kuna maja ümbritseb valdavalt pool-looduslikud rohumaad, Mardu oja luhad ja võsastunud talupõllud, siis on seal piisavalt varjevõimalusi ja söögipoolist ka kõigile teistele siitkandi sulelistele ja neljajalgsetele. Aga kus suuri sõralisi, seal leidub alati ka neile jahti pidavaid kahe, kui neljajalgseid tegelasi. 

Loe lisaks

Käsitöö, disain ja traditsioonid käivad Mardu tootearenduses tihedalt koos. Meie ideed looduskaitsest, kultuuripärandist ja Soomaa väärtustest kõnelemiseks leiavad materjalis väljundid Eesti parimate kunstnike ja noorte disainerite käe läbi. Meie toodete ühisnimetajaks on Mardust võetud / Inspired by Mardu

Esimeseks käegakatsutavaks näiteks selles seerias on rinnamärgid alapealkirjaga Laululinde vaigistamata / Don't Silence The Birds.

GRAM ehtekunstnikega koostöös valminud rinnamärgid kõnelevad puhta keskkonna, sääskede, laululindude ja loovuse omavahelisest seosest. Mardust inspireeritud rinnamärgid on valminud laserlõikuses ning masingraveeringus. Rinnamärkide värvivarieeruvus on saavutatud elava tule abil metalli töödeldes. Käsitööd ja kaasaegset tehnikat kombineerides on iga märk omanäoline ja kordumatu nii nagu on omanäolised ja kordumatud kõik nende tulevased omanikud.
Loe lisaks

Loov Eesti tootearendusprogramm PESA avas esmaspäeval oma 2013. aasta lennu lõpetajate pilootprojektide näituse Pärnu külastuskeskuses. Mitu toote autorit oli lahkelt nõus oma projektist külastajatele lähemalt rääkima.

Loe lisaks

17. juunil lõpetab Loov Eesti virtuaalse tootearendusprogrammi PESA teine lend, kus teiste hulgas  arendas oma esimest omatoodet ka Mardu stuudio. Koolitusprogrammi edukalt läbinud tooteideid tutvustatakse laiemale avalikkusele juba traditsioonilise rändnäitusega, mis saab alguse Tallinnas Eesti Disaini Majas. 

Loov Eesti algatatud "PESA" virtuaalne aastane koolitusprogramm toetab alustavat ettevõtjat tootearenduse, turunduse, äriplaani koostamise, finatseerimise planeerimise ning strateegilise juhtimise valdkonnas. Programmi on koostanud professionaalsed koolitajad, nõu annavad personaalsed mentorid ning kaasatakse valdkonna eksperte.
Loe lisaks