Inimesed ja riigikorrad vahelduvad, maastik kujundatakse või vormub ümber vajaduste ja ajastu vaimu järgi. Mõned märgid aga jäävad: jõe- ja maanteekäärud, üksikud hooned, vilja- ja põlispuud ning metsatukad, mis trotsivad maakasutusmuutusi, buldoosereid ja saemehi. Elik väike sissevaade sellesse, kuidas on Mardu talu ümbritsevad kultuurmaastikud muutunud läbi taevasilma ehk maaameti ortofotodelt vaadates. Loe lisaks

Hämara laskudes sunnib vargsi taanduv valgus õuetöid lõpetama. Varasaabunud talve eest tuppa pakku astudes võtab hetke aega, et silmad lumevalgusest tulles toahämaraga harjuks. Ometi ei tõuse käsi tuld läitma. Miks nii, ei teagi täpselt. Küllaga on selle iseäraliku aja ja kaemuste kohta teinud mõned ülestähendused Juhan Peegel. Ühed iseäranis head read, mida hingedeajal lugeda: Loe lisaks

Sääsepirina Alguse Kontsert tuleb jälle! Juba neljandat aastat Soomaa taluõuedel ringi tiirutav õdus kodufestival jõuab tänavu tagasi sinna, kust kõik alguse sai, Mardu talu õuele. Kontsert toimub laupäeval, 4. juunil.

Nagu Sääsepirina Alguse Kontserdil tavaks, alustatakse õhtut rahulikumate helidega, et siis suveöö edenedes uue päeva künnisel veidi pöörasemate helide saatel end unehõlma tantsitada.
Loe lisaks

“Ilus ta ei ole: lage heinamaa, heinaküünid, kuhjad, harva puudega" laulis Ajavares 2013. aastal Mardu talu õuel ning tõmbas sellega käima Sääsepirina Alguse Kontserdi. Ja tegi seda sellise hooga, et tänavu tuleb kontsert juba kolmandat korda. Esimeselt õuelt üle Tipu Looduskooli hoovi on pirin jõudnud ringiga Karuskose tallu. Iga uue aastaga on kontserdikoht ja uued kampa hakanud korraldajad toonud endaga ka uusi mõtteid. Nii kestab pidu tänavu ka veidi pikemalt. Mõnusate vestetega metsa väest ja mõttest teeme algust juba kontserdi eelõhtul, 29. mail. Kontserdipäeva 30. mai juhatavad sisse Kulno Malva muusikalised uitamised ning suurel laval löövad pillid helisema kell 19.00. Lavaks on tänavu Karuskose vana küün, kus oma helipilte manavad Soomaa uduvehmeis kevadõhtusse Uku Kübar ehk Kaabu, Maarja Nuut, Imandra Lake ja Kostja Tsõbulevski bänd. 
Loe lisaks

Uhke ja vahest natuke kõhedus tekitav on suurkiskjate vägagi adutav kohalolu  ning pole märgata, et Mardul hoogustuv taastamis- ja inimtegevus neid liiast oleks häirinud. Kogu 2008 a. suvelõpu ja sügise, oli õhtuti majaümbruse metsatukkadest ja Halliste luhalt kosta huntide ulgumist. Üks pesakond, mis kuskil Mardu taga Öördi raba servas üles kasvas, jäi toona siia pidama kuni novembri teise pooleni ja andis endast märku õhtuste klähvimiste ja ulgumistega. Ka hilisematel aastatel on hunte maja tagant läbi lipsanud kogu aasta vältel, sest Öördi raba lääneserv ja Kõpu-Jõesuu maantee on laias laastus kahe karja reviiripiir. Ka mesikäppa ja ilveseid on aegajalt meite kandis näha, kuid ei pooltki nii sageli, kui metsatöllu.

Loe lisaks

Novembris 2014 avaldas RMK oma uue arengukava, kus sisaldus plaan tõsta poolteist korda metsamajandamisest saadavaid kasumeid läbi majandamise tõhustamise ja maareformiga RMK kätte vormistatud aladega. Laiemale avalikkusele sai see plaan teatavaks intervjuust Aigar Kallasega EPLi ärilisas 2014. aasta novembris.

Metsa majandamine ja metsaökosüsteemid on kompleksne ja mitmetahuline teema millesse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Enamasti seda ka ei tehta. Sõltumata kõneleja taustast ja maailmavaatest. Samuti on metsaga seotud paljud huvigrupid, suure hulga inimeste ning teiste liikide heakäekäik. Mets on samavõrra tuluallikas inimestele kui ka isetoimiv ökosüsteem. Kodu erinevatele liikidele, kelle olemasolust ega mõjust ja rollist looduse terviklikus tasakaalus reakodanik palju ei tea. Ei tea tihti ka teadlased.

Loe lisaks

Hooned maastikul on osa mälust, mis elab väljapool inimese keha ja närvisüsteemi. Hooned on reflektoriks kohamälu ajateljel olnu ja oleva vahel. Neist saavad visuaalsed maamärgid ja visiitkaardid, mille kaudu inimesed erinevaid piirkondi, riike ja kultuure eristatavad – Normandia basaltkatused, Saarema tuulikud ja Muhu kiviaiad või vooreseljandikel kaarduvad pikkhooned ja rehemajad Eestis. Seda kõike muidugi juhul, kui hoone ja ümbritsev on kutsuv, originaalne ja vahetu. Samavõrra võivad hooned muutuda meenutuseks millestki morbiidsest, igavast, tehislikust ja painavast – varemeid, "vabaõhumuuseume", teemaparke ja eristamatult armsaid ent sisutühje rootsipunaseid maju on Põhjalas ja Eestis taolise äraspidise kaemuse tekkeks samavõrra piisavalt.
Hoonete hoidmine osana väljakujunenud kultuuripildist ja maastikust on sestap väljakutse nii omanikule kui ühiskonnale tervikuna – meis kõigis elab mugav väikekodanlane, kes soovib mingi piirini säilitada tuttava, korrastatud ja kõneka keskkonna enese ümber. Kuid kas ja kuidas täita väärikaid hooneid ajas kiiresti muutuvate oludega nii, et säiliks koha tõeline paleus ja loendamatute katuste paikamisele ei peaks tühjalt ja projektipõhiselt peale maksma on iseasi.
Loe lisaks

Ehtekunstnik Elo Uibokand töötas neli päeva Mardul, arendades oma ehteseeriat "Soft Is The Night". Seeria räägib kontrastidest, inimlikust ja looduslikust pimedusest ning valgusest ja tuhandest õrnast toonist nende vahel. Ta kirjutas üles oma mõtteid, tundeid ja tähelepanekuid ning salvestas olemise fotodena mälukaardile.

Kuigi Mardu stuudio ei ole veel ametlikult avatud on meil suur rõõm nendest esimestest pioneeridest, kes ebamugavusi trotsides oskavad kohast rõõmu tunda ning suudavad siin kogetu ka väärilisse vormi panna.

Loe lisaks

Loe lisaks

Gram ehtekunstnike näitus "Ümber Nurga" on esimene teetähis rajal, mille soovime sisse tallata Soomaa põlistesse luhtadesse nii, et sellest saaks traditsioon. Tavatud näitusepaigad loovad enese ümber alati veidi lummava ning avatud oreooli. Sellised paigad avavad inimloome ja kunsti ning disaini seosed ka neile, kes seda varem pole osanud tähele panna, rikastades meid sellevõrra kogemuste ja uute vaatenurkadega. Mardu egiidi alt looduse rüppe heitnud disainerid, kunstnikud, muusikud on meie viis panustada Soomaa omapärast kõnelemisse ning sellest kooslusest kasvavate uute lugude jutustamisesse. Looduse elurikkus on alati sobinud hästi kultuuri ja kunstiloome inspiratsiooniks. Nende koosesitamine on kõnekas ja mõjus ning nii loodame tulevikus oma täna ajutistena planeeritud näitustele tuua püsiva lisa taastatava Mardu aida katuse alla loodavasse galeriisse.

Loe lisaks

GRAM ehtestuudio korraldab Mardu talus  25.-27. juuli ehtekunsti õpitoa, kus osalejatele antakse nuusutada juveelikunsti põhitõdesid ja tutvustatakse väärtuslike metallide ja muu ehtekõlbliku mateeria olemust. Meistriks selle lühikese ajaga ei saa, kuid käe valgeks ikka.

Loe lisaks

31. mail avatakse Soomaal Mardu talu õuel Gram ehtestuudio näitus “Ümber Nurga”. Rändnäituse esimene vaatus leidis aset varakevadel Tallinna vanalinnas Hobusepea 2 sisehoovis, suvisel Soomaal on oodata juba värvilisemat ja lopsakamat loomet. Oma töid esitlevad kümme kunstnikku -  Kertu Tuberg, Kristiina Kibe, Linda al-Assi, Lisa Kröber, Maarja Niinemägi, Marita Lumi, Merle Kasonen, Birgit Skolimowski, Ettel Poobus ning Kärt Maran.
Loe lisaks

Tänavu tähistame suve algust ja suurest sääsepirinast vaba aega maikuu viimasel päeval. Kui mullu kogunesime Mardu talu hoovil, siis sel aastal kolime Sääsepirina Alguse Kontserdiga Tipu Looduskooli õuele.

Eelmise aasta kogemus ainult kinnitas, et Soomaa loodus ja hoolega valitud muusikud mõjuvad koos imeliselt!
Loe lisaks

Soomaal ei saa suvel sääsepirinast mööda ühel ega teisel moel. Samuti ei saa me mööda tõsiasjast, et julgete päralt on maailm ja segased ideed on need, millest lõppeks saavad teetähised ajalooraamatutes ja muuseumiseintel. Sääsepirina Alguse Kontsert ja seda tutvustavale posterile Kultuuriplakati ja Eesti Disadiniauhindadel omistatud äramärkimised on selle mõtte elavaks tõestuseks.
Loe lisaks

Loov Eesti tootearendusprogramm PESA avas esmaspäeval oma 2013. aasta lennu lõpetajate pilootprojektide näituse Pärnu külastuskeskuses. Mitu toote autorit oli lahkelt nõus oma projektist külastajatele lähemalt rääkima.

Loe lisaks