Inimesed ja riigikorrad vahelduvad, maastik kujundatakse või vormub ümber vajaduste ja ajastu vaimu järgi. Mõned märgid aga jäävad: jõe- ja maanteekäärud, üksikud hooned, vilja- ja põlispuud ning metsatukad, mis trotsivad maakasutusmuutusi, buldoosereid ja saemehi. Elik väike sissevaade sellesse, kuidas on Mardu talu ümbritsevad kultuurmaastikud muutunud läbi taevasilma ehk maaameti ortofotodelt vaadates. Loe lisaks

Hämara laskudes sunnib vargsi taanduv valgus õuetöid lõpetama. Varasaabunud talve eest tuppa pakku astudes võtab hetke aega, et silmad lumevalgusest tulles toahämaraga harjuks. Ometi ei tõuse käsi tuld läitma. Miks nii, ei teagi täpselt. Küllaga on selle iseäraliku aja ja kaemuste kohta teinud mõned ülestähendused Juhan Peegel. Ühed iseäranis head read, mida hingedeajal lugeda: Loe lisaks

Sääsepirina Alguse Kontsert tuleb jälle! Juba neljandat aastat Soomaa taluõuedel ringi tiirutav õdus kodufestival jõuab tänavu tagasi sinna, kust kõik alguse sai, Mardu talu õuele. Kontsert toimub laupäeval, 4. juunil.

Nagu Sääsepirina Alguse Kontserdil tavaks, alustatakse õhtut rahulikumate helidega, et siis suveöö edenedes uue päeva künnisel veidi pöörasemate helide saatel end unehõlma tantsitada.
Loe lisaks

Essee ajakirjale MAJA 05 aug. 2014:

Proloog. Kümmekond aastat tagasi leidsin ma ennast ootamatult keset Soomaa metsi ja võserikke. Sealt veel mõned aastad hiljem seismas ühe vana mahajäetud talu õuel. Siin Mardul oli elatud, siit on ära viidud ja kõige kiuste tuldi siia tagasi. Neid kohahõivamisi on olnud Eestis mujalgi. Linnades tühjana seisvad majad, hoovid ja tehased on leidnud uue sisu ja kihavad elust. Erinevaid ideid ja inimesi koondub ning sealt tuleb sünergiat ja koostegemisi – GRAM ja KAMP on ühed neist. Nende rändnäitus "Ümber nurga" räägib vääramatult ideedest ja oskustest, mis sellise tervikuna ainult perifeerias elavatele inimestele omased saavad olla. Tuleb vaid osata kuulata, märke lugeda ja mitte mugavustesse suikuda.
Loe lisaks

Uhke ja vahest natuke kõhedus tekitav on suurkiskjate vägagi adutav kohalolu  ning pole märgata, et Mardul hoogustuv taastamis- ja inimtegevus neid liiast oleks häirinud. Kogu 2008 a. suvelõpu ja sügise, oli õhtuti majaümbruse metsatukkadest ja Halliste luhalt kosta huntide ulgumist. Üks pesakond, mis kuskil Mardu taga Öördi raba servas üles kasvas, jäi toona siia pidama kuni novembri teise pooleni ja andis endast märku õhtuste klähvimiste ja ulgumistega. Ka hilisematel aastatel on hunte maja tagant läbi lipsanud kogu aasta vältel, sest Öördi raba lääneserv ja Kõpu-Jõesuu maantee on laias laastus kahe karja reviiripiir. Ka mesikäppa ja ilveseid on aegajalt meite kandis näha, kuid ei pooltki nii sageli, kui metsatöllu.

Loe lisaks

Hooned maastikul on osa mälust, mis elab väljapool inimese keha ja närvisüsteemi. Hooned on reflektoriks kohamälu ajateljel olnu ja oleva vahel. Neist saavad visuaalsed maamärgid ja visiitkaardid, mille kaudu inimesed erinevaid piirkondi, riike ja kultuure eristatavad – Normandia basaltkatused, Saarema tuulikud ja Muhu kiviaiad või vooreseljandikel kaarduvad pikkhooned ja rehemajad Eestis. Seda kõike muidugi juhul, kui hoone ja ümbritsev on kutsuv, originaalne ja vahetu. Samavõrra võivad hooned muutuda meenutuseks millestki morbiidsest, igavast, tehislikust ja painavast – varemeid, "vabaõhumuuseume", teemaparke ja eristamatult armsaid ent sisutühje rootsipunaseid maju on Põhjalas ja Eestis taolise äraspidise kaemuse tekkeks samavõrra piisavalt.
Hoonete hoidmine osana väljakujunenud kultuuripildist ja maastikust on sestap väljakutse nii omanikule kui ühiskonnale tervikuna – meis kõigis elab mugav väikekodanlane, kes soovib mingi piirini säilitada tuttava, korrastatud ja kõneka keskkonna enese ümber. Kuid kas ja kuidas täita väärikaid hooneid ajas kiiresti muutuvate oludega nii, et säiliks koha tõeline paleus ja loendamatute katuste paikamisele ei peaks tühjalt ja projektipõhiselt peale maksma on iseasi.
Loe lisaks