Inimesed ja riigikorrad vahelduvad, maastik kujundatakse või vormub ümber vajaduste ja ajastu vaimu järgi. Mõned märgid aga jäävad: jõe- ja maanteekäärud, üksikud hooned, vilja- ja põlispuud ning metsatukad, mis trotsivad maakasutusmuutusi, buldoosereid ja saemehi. Elik väike sissevaade sellesse, kuidas on Mardu talu ümbritsevad kultuurmaastikud muutunud läbi taevasilma ehk maaameti ortofotodelt vaadates. Loe lisaks

Hämara laskudes sunnib vargsi taanduv valgus õuetöid lõpetama. Varasaabunud talve eest tuppa pakku astudes võtab hetke aega, et silmad lumevalgusest tulles toahämaraga harjuks. Ometi ei tõuse käsi tuld läitma. Miks nii, ei teagi täpselt. Küllaga on selle iseäraliku aja ja kaemuste kohta teinud mõned ülestähendused Juhan Peegel. Ühed iseäranis head read, mida hingedeajal lugeda: Loe lisaks

Sääsepirina Alguse Kontsert tuleb jälle! Juba neljandat aastat Soomaa taluõuedel ringi tiirutav õdus kodufestival jõuab tänavu tagasi sinna, kust kõik alguse sai, Mardu talu õuele. Kontsert toimub laupäeval, 4. juunil.

Nagu Sääsepirina Alguse Kontserdil tavaks, alustatakse õhtut rahulikumate helidega, et siis suveöö edenedes uue päeva künnisel veidi pöörasemate helide saatel end unehõlma tantsitada.
Loe lisaks

MERLE KARRO-KALBERGi intervjuu Mardu talu peremehe Rait Partsiga ajalehest SIRP

Rait Parts: „Praeguste maaelu puudutavate otsuste põhjal võib arvata, et meil polegi enam põhjust 200 või 300 aastat ette mõelda.“

Merle: Üleilmne linnastumine ei ole Eestist mööda läinud. Paisuvad linnad, perifeersed asulad ja tühjenevad maapiirkonnad kujundavad ümber traditsioone, ühiskonda ning ruumi. Maaelu hoiavad ülal turism ja üksikud entusiastid. Tootmismaastik on muutunud lustimaastikuks, mis suvel ilusa ilmaga linlase meelt lahutab, kus närv puhkab. Soomaa metsade ja vete vahele Mardu tallu kolis klaasikunstniku ja kokaharidusega Rait Parts üksteist aastat tagasi. Raius juba XVII sajandil kaardile märgitud talukoha võsast puhtaks, rajas kodutoitlustusrestorani Punane Raamatu Restoran, korraldab ehtenäitusi ja neljandat aastat järjest „Sääsepirina alguse kontserti“.
Loe lisaks

Essee ajakirjale MAJA 05 aug. 2014:

Proloog. Kümmekond aastat tagasi leidsin ma ennast ootamatult keset Soomaa metsi ja võserikke. Sealt veel mõned aastad hiljem seismas ühe vana mahajäetud talu õuel. Siin Mardul oli elatud, siit on ära viidud ja kõige kiuste tuldi siia tagasi. Neid kohahõivamisi on olnud Eestis mujalgi. Linnades tühjana seisvad majad, hoovid ja tehased on leidnud uue sisu ja kihavad elust. Erinevaid ideid ja inimesi koondub ning sealt tuleb sünergiat ja koostegemisi – GRAM ja KAMP on ühed neist. Nende rändnäitus "Ümber nurga" räägib vääramatult ideedest ja oskustest, mis sellise tervikuna ainult perifeerias elavatele inimestele omased saavad olla. Tuleb vaid osata kuulata, märke lugeda ja mitte mugavustesse suikuda.
Loe lisaks

Uhke ja vahest natuke kõhedus tekitav on suurkiskjate vägagi adutav kohalolu  ning pole märgata, et Mardul hoogustuv taastamis- ja inimtegevus neid liiast oleks häirinud. Kogu 2008 a. suvelõpu ja sügise, oli õhtuti majaümbruse metsatukkadest ja Halliste luhalt kosta huntide ulgumist. Üks pesakond, mis kuskil Mardu taga Öördi raba servas üles kasvas, jäi toona siia pidama kuni novembri teise pooleni ja andis endast märku õhtuste klähvimiste ja ulgumistega. Ka hilisematel aastatel on hunte maja tagant läbi lipsanud kogu aasta vältel, sest Öördi raba lääneserv ja Kõpu-Jõesuu maantee on laias laastus kahe karja reviiripiir. Ka mesikäppa ja ilveseid on aegajalt meite kandis näha, kuid ei pooltki nii sageli, kui metsatöllu.

Loe lisaks

Naabritega on Mardul häst, ent võttis omajagu aega, et nende kohaloluga lõplikult harjuda. Enamuse naabritest ja võiks öelda et isegi majakaaslastest moodustasid esimestel aastatel erinevad pisikiskjad ja närilised.  Vahelagedel madistasid nirgid, ning vundamendiaugust sattus aegajalt kööki tuhkr kui rukkirääk. 2008 a. suvine Tartu Ülikooli selgroogsete praktika näitas, et Mardul sagedamini esinevaks näriliseliigiks on leethiir. Suurematest elukatest võiks mainida esmati metssiga, metskitse, ja põtru. Kuna maja ümbritseb valdavalt pool-looduslikud rohumaad, Mardu oja luhad ja võsastunud talupõllud, siis on seal piisavalt varjevõimalusi ja söögipoolist ka kõigile teistele siitkandi sulelistele ja neljajalgsetele. Aga kus suuri sõralisi, seal leidub alati ka neile jahti pidavaid kahe, kui neljajalgseid tegelasi. 

Loe lisaks

Hooned maastikul on osa mälust, mis elab väljapool inimese keha ja närvisüsteemi. Hooned on reflektoriks kohamälu ajateljel olnu ja oleva vahel. Neist saavad visuaalsed maamärgid ja visiitkaardid, mille kaudu inimesed erinevaid piirkondi, riike ja kultuure eristatavad – Normandia basaltkatused, Saarema tuulikud ja Muhu kiviaiad või vooreseljandikel kaarduvad pikkhooned ja rehemajad Eestis. Seda kõike muidugi juhul, kui hoone ja ümbritsev on kutsuv, originaalne ja vahetu. Samavõrra võivad hooned muutuda meenutuseks millestki morbiidsest, igavast, tehislikust ja painavast – varemeid, "vabaõhumuuseume", teemaparke ja eristamatult armsaid ent sisutühje rootsipunaseid maju on Põhjalas ja Eestis taolise äraspidise kaemuse tekkeks samavõrra piisavalt.
Hoonete hoidmine osana väljakujunenud kultuuripildist ja maastikust on sestap väljakutse nii omanikule kui ühiskonnale tervikuna – meis kõigis elab mugav väikekodanlane, kes soovib mingi piirini säilitada tuttava, korrastatud ja kõneka keskkonna enese ümber. Kuid kas ja kuidas täita väärikaid hooneid ajas kiiresti muutuvate oludega nii, et säiliks koha tõeline paleus ja loendamatute katuste paikamisele ei peaks tühjalt ja projektipõhiselt peale maksma on iseasi.
Loe lisaks

Ehtekunstnik Elo Uibokand töötas neli päeva Mardul, arendades oma ehteseeriat "Soft Is The Night". Seeria räägib kontrastidest, inimlikust ja looduslikust pimedusest ning valgusest ja tuhandest õrnast toonist nende vahel. Ta kirjutas üles oma mõtteid, tundeid ja tähelepanekuid ning salvestas olemise fotodena mälukaardile.

Kuigi Mardu stuudio ei ole veel ametlikult avatud on meil suur rõõm nendest esimestest pioneeridest, kes ebamugavusi trotsides oskavad kohast rõõmu tunda ning suudavad siin kogetu ka väärilisse vormi panna.

Loe lisaks

Loe lisaks

Gram ehtekunstnike näitus "Ümber Nurga" on esimene teetähis rajal, mille soovime sisse tallata Soomaa põlistesse luhtadesse nii, et sellest saaks traditsioon. Tavatud näitusepaigad loovad enese ümber alati veidi lummava ning avatud oreooli. Sellised paigad avavad inimloome ja kunsti ning disaini seosed ka neile, kes seda varem pole osanud tähele panna, rikastades meid sellevõrra kogemuste ja uute vaatenurkadega. Mardu egiidi alt looduse rüppe heitnud disainerid, kunstnikud, muusikud on meie viis panustada Soomaa omapärast kõnelemisse ning sellest kooslusest kasvavate uute lugude jutustamisesse. Looduse elurikkus on alati sobinud hästi kultuuri ja kunstiloome inspiratsiooniks. Nende koosesitamine on kõnekas ja mõjus ning nii loodame tulevikus oma täna ajutistena planeeritud näitustele tuua püsiva lisa taastatava Mardu aida katuse alla loodavasse galeriisse.

Loe lisaks

Käsitöö, disain ja traditsioonid käivad Mardu tootearenduses tihedalt koos. Meie ideed looduskaitsest, kultuuripärandist ja Soomaa väärtustest kõnelemiseks leiavad materjalis väljundid Eesti parimate kunstnike ja noorte disainerite käe läbi. Meie toodete ühisnimetajaks on Mardust võetud / Inspired by Mardu

Esimeseks käegakatsutavaks näiteks selles seerias on rinnamärgid alapealkirjaga Laululinde vaigistamata / Don't Silence The Birds.

GRAM ehtekunstnikega koostöös valminud rinnamärgid kõnelevad puhta keskkonna, sääskede, laululindude ja loovuse omavahelisest seosest. Mardust inspireeritud rinnamärgid on valminud laserlõikuses ning masingraveeringus. Rinnamärkide värvivarieeruvus on saavutatud elava tule abil metalli töödeldes. Käsitööd ja kaasaegset tehnikat kombineerides on iga märk omanäoline ja kordumatu nii nagu on omanäolised ja kordumatud kõik nende tulevased omanikud.
Loe lisaks

GRAM ehtestuudio korraldab Mardu talus  25.-27. juuli ehtekunsti õpitoa, kus osalejatele antakse nuusutada juveelikunsti põhitõdesid ja tutvustatakse väärtuslike metallide ja muu ehtekõlbliku mateeria olemust. Meistriks selle lühikese ajaga ei saa, kuid käe valgeks ikka.

Loe lisaks

31. mail avatakse Soomaal Mardu talu õuel Gram ehtestuudio näitus “Ümber Nurga”. Rändnäituse esimene vaatus leidis aset varakevadel Tallinna vanalinnas Hobusepea 2 sisehoovis, suvisel Soomaal on oodata juba värvilisemat ja lopsakamat loomet. Oma töid esitlevad kümme kunstnikku -  Kertu Tuberg, Kristiina Kibe, Linda al-Assi, Lisa Kröber, Maarja Niinemägi, Marita Lumi, Merle Kasonen, Birgit Skolimowski, Ettel Poobus ning Kärt Maran.
Loe lisaks