VIDEVIK ja mis sellest leida on
Neljas Sääsepirina Alguse Kontsert kutsub taas hullutavast ilmakärast eemale Soomaale
Nagu Sääsepirina Alguse Kontserdil tavaks, alustatakse õhtut rahulikumate helidega, et siis suveöö edenedes uue päeva künnisel veidi pöörasemate helide saatel end unehõlma tantsitada.
Loe lisaks
Maal elamine on pidev kontide ja ajurakkude ragistamine
Rait Parts: „Praeguste maaelu puudutavate otsuste põhjal võib arvata, et meil polegi enam põhjust 200 või 300 aastat ette mõelda.“
Merle: Üleilmne linnastumine ei ole Eestist mööda läinud. Paisuvad linnad, perifeersed asulad ja tühjenevad maapiirkonnad kujundavad ümber traditsioone, ühiskonda ning ruumi. Maaelu hoiavad ülal turism ja üksikud entusiastid. Tootmismaastik on muutunud lustimaastikuks, mis suvel ilusa ilmaga linlase meelt lahutab, kus närv puhkab. Soomaa metsade ja vete vahele Mardu tallu kolis klaasikunstniku ja kokaharidusega Rait Parts üksteist aastat tagasi. Raius juba XVII sajandil kaardile märgitud talukoha võsast puhtaks, rajas kodutoitlustusrestorani Punane Raamatu Restoran, korraldab ehtenäitusi ja neljandat aastat järjest „Sääsepirina alguse kontserti“.
Loe lisaks
Heiastusi perifeeriast ühe rändnäituse kiiluvees
Proloog. Kümmekond aastat tagasi leidsin ma ennast ootamatult keset Soomaa metsi ja võserikke. Sealt veel mõned aastad hiljem seismas ühe vana mahajäetud talu õuel. Siin Mardul oli elatud, siit on ära viidud ja kõige kiuste tuldi siia tagasi. Neid kohahõivamisi on olnud Eestis mujalgi. Linnades tühjana seisvad majad, hoovid ja tehased on leidnud uue sisu ja kihavad elust. Erinevaid ideid ja inimesi koondub ning sealt tuleb sünergiat ja koostegemisi – GRAM ja KAMP on ühed neist. Nende rändnäitus "Ümber nurga" räägib vääramatult ideedest ja oskustest, mis sellise tervikuna ainult perifeerias elavatele inimestele omased saavad olla. Tuleb vaid osata kuulata, märke lugeda ja mitte mugavustesse suikuda.
Loe lisaks
neljajalgsed naabrid - kihvad ja küüned
Uhke ja vahest natuke kõhedus tekitav on suurkiskjate vägagi adutav kohalolu ning pole märgata, et Mardul hoogustuv taastamis- ja inimtegevus neid liiast oleks häirinud. Kogu 2008 a. suvelõpu ja sügise, oli õhtuti majaümbruse metsatukkadest ja Halliste luhalt kosta huntide ulgumist. Üks pesakond, mis kuskil Mardu taga Öördi raba servas üles kasvas, jäi toona siia pidama kuni novembri teise pooleni ja andis endast märku õhtuste klähvimiste ja ulgumistega. Ka hilisematel aastatel on hunte maja tagant läbi lipsanud kogu aasta vältel, sest Öördi raba lääneserv ja Kõpu-Jõesuu maantee on laias laastus kahe karja reviiripiir. Ka mesikäppa ja ilveseid on aegajalt meite kandis näha, kuid ei pooltki nii sageli, kui metsatöllu.
Loe lisaksneljajalgsed naabrid - sõrad ja sarved
Naabritega on Mardul häst, ent võttis omajagu aega, et nende kohaloluga lõplikult harjuda. Enamuse naabritest ja võiks öelda et isegi majakaaslastest moodustasid esimestel aastatel erinevad pisikiskjad ja närilised. Vahelagedel madistasid nirgid, ning vundamendiaugust sattus aegajalt kööki tuhkr kui rukkirääk. 2008 a. suvine Tartu Ülikooli selgroogsete praktika näitas, et
Mardul sagedamini esinevaks näriliseliigiks on leethiir. Suurematest elukatest võiks mainida esmati metssiga, metskitse, ja põtru.
Kuna maja ümbritseb valdavalt pool-looduslikud rohumaad, Mardu oja
luhad ja võsastunud talupõllud, siis on seal piisavalt varjevõimalusi
ja söögipoolist ka kõigile teistele siitkandi sulelistele ja neljajalgsetele. Aga kus suuri sõralisi, seal leidub alati ka neile jahti pidavaid kahe, kui neljajalgseid tegelasi.
Mardu vana aida uus kuub. Ideest eskiisi ja tööprojektini
Hoonete hoidmine osana väljakujunenud kultuuripildist ja maastikust on sestap väljakutse nii omanikule kui ühiskonnale tervikuna – meis kõigis elab mugav väikekodanlane, kes soovib mingi piirini säilitada tuttava, korrastatud ja kõneka keskkonna enese ümber. Kuid kas ja kuidas täita väärikaid hooneid ajas kiiresti muutuvate oludega nii, et säiliks koha tõeline paleus ja loendamatute katuste paikamisele ei peaks tühjalt ja projektipõhiselt peale maksma on iseasi.
Loe lisaks
Ehtekunstnik Elo Uibokand ammutas Mardul inspiratsiooni oma ehteseeriale "Soft Is The Night"
Kuigi Mardu stuudio ei ole veel ametlikult avatud on meil suur rõõm nendest esimestest pioneeridest, kes ebamugavusi trotsides oskavad kohast rõõmu tunda ning suudavad siin kogetu ka väärilisse vormi panna.
Loe lisaks
Hõbedane lepakäbi - esimene töötuba Mardul
Mardul sai näha Eesti ehtekunsti absoluutsesse tippu kuuluvate autorite töid
Loe lisaks
Laululinde vaigistamata – rinnamärgid looduse ülistuseks
Esimeseks käegakatsutavaks näiteks selles seerias on rinnamärgid alapealkirjaga Laululinde vaigistamata / Don't Silence The Birds.
GRAM ehtekunstnikega koostöös valminud rinnamärgid kõnelevad puhta keskkonna, sääskede, laululindude ja loovuse omavahelisest seosest. Mardust inspireeritud rinnamärgid on valminud laserlõikuses ning masingraveeringus. Rinnamärkide värvivarieeruvus on saavutatud elava tule abil metalli töödeldes. Käsitööd ja kaasaegset tehnikat kombineerides on iga märk omanäoline ja kordumatu nii nagu on omanäolised ja kordumatud kõik nende tulevased omanikud.
Loe lisaks
Grami kunstnikud korraldavad Mardul ehete valamise töötoa
GRAM ehtestuudio korraldab Mardu talus 25.-27. juuli ehtekunsti õpitoa, kus osalejatele antakse nuusutada juveelikunsti põhitõdesid ja tutvustatakse väärtuslike metallide ja muu ehtekõlbliku mateeria olemust. Meistriks selle lühikese ajaga ei saa, kuid käe valgeks ikka.
Loe lisaks